Randvere kogukonna süda lõi eile eriti uhkelt – meie lipp jõudis siiski laulupeo rongkäigule. Kuigi ettevalmistused olid kiired ja hetkeks tundus, et ajaplaan võib kätte mängida, hoidsid ühiselt pingutavad randverelased suuna kindlalt lauluväljakule. Lipp heiskas end tuules ning meie kodukoha nimi kõlas rõõmsalt kaasaelajate hulgast.
Rongkäigus sammusid kõrvuti noored ja vanad, koorilauljad ja saatetiim, igaühel oma roll ja sära. Randvere värvid paistsid kaugele, meenutades, et laulupeo jõud peitub ühtses hingamises – igas väiksemaski paigas, kus hoitakse oma koori- ja tantsutraditsioone.
See, et lipp kohale jõudis, oli päris meeskonnatöö: varajased ärkamised, viimase hetke proovid ja lahked abilised, kes aitasid nii transpordi, varustuse kui ka meeleolu eest. Tänu kõigile, kes panustasid – just teie te tegite sellest päeva, mida jääb Randvere veel kauaks meenutama.
Laulupeo tänavatel kogetud ühistunne ja rõõm saadavad meid nüüd tagasi koju, kuid tunne jääb: me oleme nähtavad ja kuuldavad. Randvere lipp lehvis seal, kus laul kannab – ja see on lubadus jätkata koos laulmist, harjutamist ja oma kogukonna hoidmist ka järgmistel pidudel.